Jalmar Vabarna

Pärimusmuusika õppekavale astujalt ootame huvi pärimusmuusika vastu, head pillimänguoskust, muusikaalast alusharidust ning soovi tegeleda valdkonna arendamisega ja pärimusmuusika õpetamise ning interpreteerimisega.

Miks valida pärimusmuusika õppekava?

Õppekava eesmärgiks on koolitada mitmekülgseid professionaalseid pärimusmuusikuid, kes tunnevad traditsioone, oskavad interpreteerida pärimusmuusika materjali tänapäevases helikeeles ning valdavad vähemalt kolme muusikainstrumenti. Õppekava võimaldab spetsialiseeruda kas instrumendipedagoogikale või muusikatehnoloogiale. Eriala õppejõududeks on Celia Roose, Veljo Tormis, Indrek Kalda, Elo Kalda, Robert Jürjendal, Tuulikki Bartosik, Juhan Suits, Cätlin Jaago jpt. Õpingud hõlmavad regilaulu, rahvaluule kogumist, pärimusmuusika improvisatsiooni, analüüsi ja seadmist, ansamblitööd, pärimusmuusikalugu, pillide ehitamist jpm. Õpitakse mängima erinevaid muusikainstrumente. Põhipillina on võimalik õppida viiulit, lõõtsa ja akordioni, erinevat tüüpi kandleid, rahvapäraseid puhkpille, rahvapäraseid näppepille ja löökpille. Koostöös Eesti Pärimusmuusika Keskusega toimuvad õpitoad Eesti pärimusmuusikute ja  välisartistide juhendamisel.

Koolielu

Kuhu edasi?

Lõpetajad leiavad rakendust õpetajatena muusikakoolides, tehnoloogidena muusikastuudiotes ning muusikutena kontserdilavadel. Haridusteed on võimalik jätkata magistriastmes pärimusmuusika- või muusikapedagoogika alal.

Kindlasti tunnete ära paljud pärimusmuusika vilistlased

VASTUVÕTUTINGIMUSED

• riigieksamite tulemus, kusjuures koondhindest moodustab emakeel või võõrkeel 20%;

• erialakatse tulemus 80%

  
  

Riigieelarvelised (RE) ja riigieelarvevälised (REV) õppekohad (2011 seisuga)

Õppeteenustasu REV õppekohal: 1050 eurot semestris.