2007. aasta küünlakuus kuulutas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia välja avalike loengute sarja Omakultuuriakadeemia ja esitles seda järgmiselt:

Tutvustame eesti kultuurimõtet omakultuursest vaatevinklist. Mis on omakultuur? Kas ta süüa sünnib? Kas teda saab käega katsuda? Kas omakultuur erineb kuidagi üldisest eesti või maailma kultuurist? Omajagu!

Püüdmata ehitada müüre oma ja muu (kultuuri) vahele, keskendume siiski tavapärasest enam vahetule, käegakatsutavale ja kohalikule.

Esimesel hooajal, 2007. aasta kevadsemestril toimusid järgmised loengud:

Priit-Kalev Parts (15. 02)
Sissejuhatus omakultuuri.
Eesti asja on kaua aetud vanade Euroopa suurrahvaste eeskujul. Kas väikerahvale on need eeskujud loomu- ja jõukohased – rahvusooperist diplomaatilise korpuseni? Millised võiks olla meile parajad elukorralduse vormid ja kuidas neid ära tunda?

Tõnu Ploompuu (1. 03)
Linn kui eluskooslus. Kiskjad, parasiidid ja muud.
Linn moodustab asumiökoloogilise kogumi, kus hooned on kiskjad, parasiidid ja muud, kes toituvad, võistlevad, teevad koostööd ja surevad.

Jüri Estam (15. 03)
Elu kogukonnas ja anarhismis.
Kas anarhism välistab rahvusluse? Kas paadunud egoistidest on võimalik luua utoopiat, rahvusriigist rääkimata?. Eestlased on klassikaliselt kaldunud individualismi poole, aga mida peab tegema eestlase hinge see osa, mis pole nõus elama üksilduses? Ja mis on saanud ühistegelikust algest?

Sigrid Saarep (29.03)
Eesti külageeniused, naivistid, amatöörid, rahvakunstnikud.
Rahvakunst on tänapäeval vägagi elujõuline. Tema tegevusväli asub erinevalt folklooriharrastusest kitsas pere- või isikuringis. Loodud teosed või kujundatud keskkonnad on enamasti ühe autori originaallooming, mille valmistamiseks kasutatakse mittetraditsioonilisi materjale ja eksperimentaalseid töövõtteid. Külageeniuste loovus ulatub
süütust harrastusest keskkonna radikaalse ümberkujundamiseni.

Kalju Komissarov (12. 04) (Teostus Janika Johansoni loeng)
Mida on võimalik näitlejale õpetada? Mida on võimalik näitlejal õppida?
Eestis on kombeks halvustavalt öelda kellegi ebasiira käitumise korral: ära tee teatrit, see on komöödia jne. Samas pole ma eriti tihti kuulnud vastuväidet ütlusele: näitleja on oma aja lühikroonika!
Inimese siirus, vahenditus, kas need osised moodustavadki usutavuse nii elus kui teatris? Kas seda siirust ja usutavust on võimalik testida? Mida tehakse teatrikooli eelvoorudel, sisseastumiseksamitel?

Enn Tarvel (26.04)
Mundrid eestlase garderoobis Teise Maailmasõja ajal.
Kui Eesti rahvas oli kaotanud oma riigi, lipu ja kaitseväe, jäid eesti mehed ilmalaande laiali. Kaitsetahet nad ei kaotanud, võitlesid nagu võisid ja suutsid, isamaa au ja tuleviku eest.

Toomas Trapido. 10.05
Maailm vajab uut loomislugu.
Me kõik elame mingis loos, mis on üldjuhul sama tähelepandamatu kui õhk. Seda lugu sosistab meile iga päev kõrva meie kultuur.

Praegune evolutsiooni- ehk loomislugu on umbes selline: kunagi ammu käis miskipärast suur pauk, miskipärast tekkis elu, mis üle vigade ja võitluse jõudis inimeseni. Sünge lugu.

Samas on Lääne teadus ringiga jõudmas uue (vana) looni, mis räägib igavesest uuestisünnist ning teadvuse ja koostöö kesksest rollist juhuse ja konkurentsi asemel. Evolutsiooni uus lugu võib anda meile mõnusama olemise ja selgema tulevikusihi.

Jaak Valge (24.05)
Maailmastumine ja globaalprobleemid.
Kas maailmastumine (globaliseerumine) on tavainimesest sõltumatu protsess? Millest või kellest sõltub maailmastumise viis ja kiirus? Millal see algas ja millal lõpeb? Kumb oli enne – maailmastumine või globaalprobleemid? Kuivõrd läheb maailmastumine korda Viljandimaale?

Sellega kuulutasime „Omakultuuriakadeemia“ hooaja lõppenuks.

Oodata on Kalju Komissarovit, Linnart Mälli, Jaak Valget, Heiki Pärdit, Kalle Ellerit, Kalevi Kulli ja paljusid teisi…

Aeg: igal teisel neljapäeval …
Koht: Viljandi Linnaraamatukogu galeriis (Tallinna tn 11/1, Viljandi)