Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud küberrünnakud ja muu sellega seonduv. Ühel hetkel võib see otseselt või kaudselt puudutada kõiki meid. Üritame järgnevalt anda mõned näpunäited, mida jälgida arvutit kasutades ja kuidas käituda, kui "on teoksil midagi kahtlast".

Esimene asi mida peaks kindlasti jälgima on see, et arvutis oleks olemas viirustõrje tarkvara. Kellel on töö poolt kasutamiseks arvuti antud (kas lauaarvuti töö juures või sülearvuti), nendele on Akadeemia poolt soetatud Symantec Antiviruse litsentsid. Kõigil peaks see olema ka arvutisse installeeritud, mida tuleks kontrollida. Kõige lihtsam on seda teha Start menüüd vaadates. Kui seal on olemas valik Symantec Client Security ja selle all Symantec Antivirus, siis peaks olema kõik korras. Võite selle igaks juhuks ka avada. Töö juures olevates lauaarvutites on kasutusel keskhaldusega versioon, mida uuendatakse ja hallatakse serveripoolselt. Kellel on sülearvuti, nendel keskhaldust ei ole. Uuendamine peaks aga sellegipoolest automaatselt käima. Igaks juhuks võite muidugi peale Symanteci avamist klõpsata nupul LiveUpdate, mis käivitabki viirusbaaside uuendamise protsessi. Kui on mingeid küsimusi või kahtlusi, teavitage kindlasti IKT talitust.

Kellel ei ole tööarvuti ja kellel ei ole ostetud/arvutiga kaasa saadud litsenseeritud viirustõrje tarkvara (tudengid), nendele julgeks soovitada kodukasutuseks tasuta saada olevaid programme, näiteks AVG Antivirus (link) või Avira Antivir PersonalEdition (link).

Teiseks võiks arvutis olemas olla üks või ka mitu nuhkvara tõrjujat. Paha ei tee ka lihtsalt "rämpsueemaldajad". Kaks levinumat nuhkvara tõrjujat (Adaware SE Personal ja Spybot Search & Destroy) ja üks prahieemaldaja (Crap Cleaner) on saadavad näiteks siin. Nende installeerimine ja kasutamine ei tohiks väga raske olla, installi käigus tuleks lihtsalt vältida igasuguseid pakutavaid Toolbar'e ja Homepage muutusi ja listidesse lisamist jne, nagu alati. Muidugi võite ka pöörduda IKT talituse poole, kui on probleeme.

Mida üldiselt jälgida? Arvuti kasutamisel peaks meeles pidama, et vältida tuleks igasuguseid tundmatuid veebilehti ja seal pakutavaid asju, ka tundmatutes kirjades olevaid linke ja kaasapanusid. Sõltuvalt arvuti kasutuse tihedusest tuleks mingi mõistliku aja (kuidas kellelgi, kas korra nädalas või korra kuus) jooksul arvuti üle käia eelmainitud tõrjujatega, nii nuhkvara, viiruste kui ka lihtsalt koguneva sodi vastu (näiteks kustutatud failid, ajutiselt internetist tulevad andmed jne). Kui arvuti tundub ebaloomulikult aeglane, siis tuleks hakata otsima selle põhjusi. Seda võivad tekitada nii pahatahtlik rünne, arvuti ülekoormatus kui ka muud asjad. Kui ise ei suuda tuvastada põhjust, siis pöörduge vastava spetsialisti poole. Töötajad siis IKT talitusse, teised kas tuttavate või arvutifirmade poole. Aga kindlasti peaks midagi ette võtma, sest lõpuks võib arvuti töötamast lakata ja kogu seal olev info kaotsi minna. See võib aga osutuda teatavasti lausa katastroofiliseks. Samas peaks iga arvutikasutaja kohuseks olema arvutis oleva tähtsa info talletamine tagavarana kas CD või DVD plaadile.

Akadeemias on võrk kaitstud tulemüüriga. Väljaspool maja ei pruugi see aga nii olla; eriti tähelepanelik tasuks olla avalikes traadita võrgu levialades. Sõltuvalt internetiteenuse pakkujast peaks ettevaatlik olema ka kodus. Osadel ühendustel on sisenevad pordid lahti, st et arvutid on sisuliselt avatud välismaailmale. Sellisel juhul soovitaks kindlasti kasutada kas riistvaralist või tarkvaralist tulemüüri. Edasise info saamiseks koduse turvalisuse kohta pöörduge kas interneti teenusepakkuja, Akadeemia IKT talituse, tuttavate ITmeeste või arvutifirmade poole.

Lõpetuseks olgu eraldi ka välja toodud veel IKT talituse kontaktid.