Print
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rakenduskõrgharidusõppe õppekava struktuur

Õppekava on dokument, mis määrab tingimused õppeastme lõpetamiseks: milliseid õppeaineid ja millises mahus peab õppima, kui suures mahus on võimalik aineid valida, milline on nominaalne õppeaeg jm. Õppekavade koostamisel on lähtutud eeldusest, et ühe õppeaasta jooksul kogub tudeng 40 AP. Õppimine nominaalõppeaja jooksul on riigi poolt finantseeritavatel ehk riigieelarvelistel õppekohtadel õppija jaoks tasuta.

Maht ja nominaalne õppeaeg
Kultuuriakadeemia rakenduskõrgharidusõppe õppekava maht on üldjuhul 160 ainepunkti (AP) ning selle läbimiseks ettenähtud nominaalõppeaeg on 4 aastat.

Moodulid
Alates 2006. aastast on 160 AP õppekavad üles ehitatud 20 AP ja 40 AP moodulitena. Moodul on õppekavas fikseeritud õppeainete komplekt, mis koosneb kohustuslikest-, valik- ja vabaainetest. Iga mooduli kaudu omandatakse teatavad kindlad pädevused (teadmised, oskused, vilumused)

Õppekava jaguneb:

  • Üld- ja alusainete moodul (20 AP)
  • Teadus- ja loometöö moodul (20 AP)
  • Valdkondlike üld- ja alusainete moodul (20 AP)
  • Eriala peaainete moodulid (20 AP + 40 AP)
  • Spetsialiseerumise moodulid (20AP + 20 AP)

Üld- ja alusainete moodul
20 AP

kõrghariduslikud üldpädevused

Teadus- ja loometöö moodul
20 AP

Valdkondlike üld- ja alusainete moodul
20 AP

valdkondlikud üld- ja aluspädevused

Eriala peaainete moodul
20 AP

erialased pädevused

Eriala peaainete moodul
40 AP

Spets. moodul
20 AP

Spets. moodul
20 AP

Spets. moodul
20 AP

ametialased pädevused
Spets. moodul
20 AP
Spets. moodul
20 AP
Spets. moodul
20 AP
28/11/2006
Üliõpilasele
Õppekava struktuur
Õppekavad osakonniti
Õppekavade sisu (ÕIS)
Õppekava vahetus
© Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Sisukaart · Veebihaldur · E-post