2007.aasta sügisel panid leivad ühte kappi kaks loeng-seminaride sarja -
ja
Ühiseks nimeks sai
OMAKULTUURIAKADEEMIA 2007/2008.
Hooaja siduvaks mõtteks oli OMAILMA motiiv. Me rändame erinevates omailmades, millest moodustubki mets - meie mets. Kiigates üle piiride oma ja teiste ilmade vahele, keskendume siiski vahetule, käegakatsutavale ja kohalikule. Mis on omakultuur? Kas ta süüa sünnib? Kas teda saab käega katsuda? Kas karu ja sipelga, kunstniku ja puusepa omakultuur erinevad kuidagi teineteisest? Omajagu!
Nende sõnadega võtab Omakultuuriakadeemia teise hooaja kokku loengusarja üks algatajaid ja vedajaid, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse õppekava hoidja Priit-Kalev Parts.
SEL HOOAJAL TOIMUNUD SEMINARID:
11. 10.2007 Kaie Kotov
Omailm ja omakultuur.
Avaloeng tutvustab omailma mõistet ja püüab seda siduda arusaamaga omakultuurist. Mis on omailm? Milline on selle mõiste ajalugu? Kuidas see võimaldab meil mõelda inimese ja teiste loomade suhtest neid ümbritseva maailmaga? Millise võimaluse annab see mõiste kultuurist mõtlemiseks? Kuidas mõelda omakultuurist?
(loengu DVD leiate TÜ VKA raamatukogust)
25.10.2007 Kalle Eller
Maarahvast, eestlastest, kadakasakslastest ja teistest.
Tallinna kirikud on maarahva kunst samavõrd kui New Yorgi pilvelõhkujad on neid monteerind kõrgustkartmatute huroonide rahvakunst. Me säilitame neid kirikuid, see on loomulik ning õige. Aga me ei peaks neid pyydma omaks kuulutada, nii nagu oleks mõttetu kuulutada omiks mo¨eid ja menhire. Maarahvast esivanemame vihkasid sajandeid neid saksa kive hingepõhjast, meie emme austa nende viha ja valu. Saksad läksid me maalt, saksa kivid jäid ning saksastavad edasi.
Metsa, metslusse, metsikusse tuleb pageda eestluse hädade eest.
(loengu DVD leiate TÜ VKA raamatukogust)
01.11.2007 Andres Noormets
Kunstniku omailmast ehk miks ühiskond kardab oma kunstnikke?
Miks kunsti üleolevalt suhtumine on heaks tooniks? See aitab kaasa just nimelt kunsti ja kunstnike müstifitseerimisele. Kunstnik EI saagi mitte kunagi olema see, kes mõtleb turvaliselt ..............
(loengu DVD leiate TÜ VKA raamatukogust)
08.11.2007 Sven Aluste
Esna ökoküla lood.
Räägin oma taustast ökokülanduse uurijana, ökoloogilistest plaanidest minus ja minu ümber lähitulevikus. “Vodja koolist” kui omalaadsest õpikeskkonnast hüperaktiivsetele, Esna mõisa ümber koondunud ökomõtteviisist ja tegemistest ning ökokülaalgatustest Eestis ja kohtumistest paljude huvitavate ökoküladega seotud inimestega üle maailma.
(loengu DVD leiate TÜ VKA raamatukogust)
22.11.2007 Ave Matsin
Visuaalne emakeel. Mõtteid Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili erialal töötamisest.
Kui rahvamuusikat nimetatakse meie muusikaliseks emakeeleks, siis esemelist rahvakunsti võib pidada meie visuaalseks emakeeleks. Mida see keel meile pajatada võiks ja kui paljud meist seda mõistavad? Kas seda keelt on võimalik õppida ja millest see koosneb?
(loengu DVD leiate TÜ VKA raamatukogust)
6.12.2007 Lea Täheväli Stroh.
Hoonete kultuurilooline väärtus.
Kultuurilooliselt väärtuslikke hooneid ja miljöösid tuleb kaitsta ja hooldada nii, et nende väärtus säiliks. See eeldab, et me teame, missugused hooned on väärtuslikud ja mida need väärtused sisaldavad. Säilitamise motiividest sõltub ju, mida ja kuidas kaitsta. Tahan tutvustada süsteemi, mis lihtsustaks hoonete kultuurilooliste väärtuste avastamist ja põhjendamist.
20.12.2007 Madis Arukask
Mälud, lood ja aegruumid läänemeresoome kultuuriruumidest
Täies tuurides meediaajastul oleme ammu jõudnud olukorda, kus agressiivsemad ja efektiivsemad suhtlusvahendid on välja tõrjumas tradistioonilisi inimlikke pruuke ning samas ka meie võimet neid ära tunda ja tajuda. Minu aastatepikkused välitööd eri rahvaste juurde on pakkunud kogemusi just nimetatud loomuliku suhte inimestega, kelle elulaadi võtmesõnadeks võiks olla suuline kultuur ja paiksus. Sellised suhtlusolukorrad päris-maa-inimestega on omalaadsed haprad artefaktid, mis on kaduvamad ainelistest mälestustest või ka üleskirjutatud uuestiloodavast sõnast. Omakultuurid kaovadki koos inimeste või nende kreoolistumisega, kui suhtluses ja eneseväljenduses hakatakse mingitel põhjustel kasutama uusi võõraid registreid.
Koos loenguga toimus Madis Arukase koostatud raamatu (Muutused, erinevused ja kohanemised eesti kultuuriruumis ja selle naabruses, TÜ VKA 2007) esitlus.
(loengu DVD leiate TÜ VKA raamatukogust)
14.02.2008 Madis Rennu
Kivid aias nagu rosinad saias. Eesti traditsioonilised mördita kiviaiad – kultuurirollidest ehitusviisideni
Kiviaiad on vähem või rohkem tuttavad meile kõigile. Tegemist küll koduse ja argise asjaga, aga samas leidub siin mõndagi huvitavat nii kultuuriuurija kui ka traditsioonilise ehitusega tegeleja jaoks. Esimene avastab siit eri eluvaldkondadega seotud materiaalse kultuuri eseme, teine aga uusi võimalusi oma lähiümbruse kujundamiseks. Kõnelen nii ühest kui teisest, tuginedes oma uuringute ja välitööde tulemustele.
(loengu DVD leiate TÜ VKA raamatukogust)
28.02.2008 Aleksander Sünter
Pärimusmuusika "väest"
Kas pärimusmuusika on elus? Kas pärimusmuusika "vägi" kuulub müstika, füüsika või psühhosomaatika valdkonda?
Mis juhtub, kui me sellel "väel" sarvist haarame?
(loengu DVD leiate TÜ VKA raamatukogust)
13.03.2008 Heiki Pärdi
Puhtus ja mustus 20. sajandi eesti olmekultuuris
Puhtus muutus 19. sajandi lõpus moodsa ühiskonna ülesehitamisel üheks keskseks teemaks. Lääne tsivilisatsioonis on puhastel inimestel palju paremad väljavaated kui vähempuhastel. 1920. aastail pesi Eesti maarahvas nägu korra nädalas ja käimlaid oli vähem kui pooltes taludes.
(loengu DVD leiate TÜ VKA raamatukogust)
27.03.2008 Mikk Sarv
Oma olemisest
Mis on meie jaoks see, mida omaseks peame? Maa, meri ja mets. Küllap ka ilm. Ja puud. Regilauludes ja muinasjuttudes on puud tihti headeks nõuandjateks ja õpetajateks.
Ettekanne tutvustab seda, mis on meile meie kultuuris ja keeles nii sügavalt omane, et me seda sageli ise ei märkagi.
(loengu DVD leiate TÜ VKA raamatukogust)
10.04.2008
Eesti keel - oma või võõras?
Juttu tuleb keelest, keelemängudest, kirjasüsteemidest. Eesti (keel) on küll oma ja unikaalne, kuid selle identiteet ja tõlgendamise võti asub tihti hoopis mõne teise kultuuri südames.
24.04.2008 Arni Alandi
Kommunism tondiga ja tondita ehk miks nõukogude Venemaal kommunismi ei olnud?
"Kommunism" tuleneb sõnast „kommuun“, mis eesti keeli tähendab kogukonda. Kas seda, mida tavaliselt kommunismi sildi all tuntakse, võib üldse kommunismiks nimetada? Mida kommunism tegelikult võiks tähendada? Väidan, et riiklikul tasandil pole tänini kommunismi kunagi ega kusagil esinenudki.
(loengu DVD leiate TÜ VKA raamatukogust)
08.05.2008 Merike Lang
Vabaõhumuuseum mälu- ja identiteeditoena
Vabaõhumuuseumid koguvad hooneid. Nagu igas tavamuuseumis, moodustatakse siinnegi kollektsioon algsest keskkonnast ja kontekstist väljatiritud objektidest. Viimased pannakse teenima mingeid kunstlikult ülesseatud eesmärke, millest tähtsaim on anda ajale materialiseeritud lugu ning toetada seeläbi muuseumi külastaja personaalset mälu ja identiteeti.
(loengu DVD leiate TÜ VKA raamatukogust)
22.05.2008 Priit-Kalev Parts
Unustamise vajalikkusest
Miks minevik ei kuula sõna? Kuidas teha vanavara? Oma ja võõras mälu. Monumendisõjad ja minevikupoliitika. Mäletamise koorem. Mäletamine kui unustamine.
(loengu DVD leiate TÜ VKA raamatukogust)
Kokkuvõtteks meenutame, mida on mäletada või unustada möödunud Omakultuuriakadeemia hooajast.
Hooaja lõpetamine
Omakultuuriakadeemiat on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Viljandi Linnavalitsus, Viljandi Linnaraamatukogu ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.
Täname!
