Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia põhikiri

Vastu võetud ülikooliseaduse paragrahvi 19 lõike 31 ja Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 10 punkti 18 alusel.

I. Üldsätted
1. Käesolev põhikiri (edaspidi põhikiri) sätestab Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (edaspidi kultuuriakadeemia) tegevuse eesmärgid ja ülesanded, struktuuri ja juhtimiskorra, töötajate põhiõigused ja -kohustused, tegevuse finantseerimise, vara haldamise ning aruandluse ja kontrolli korra.

2. Kultuuriakadeemia on iseseisvaid ülesandeid täitev Tartu Ülikooli (edaspidi ülikool) asutus.

3. Kultuuriakadeemia eesmärk on:
3.1. tagada omakultuuri keskselt mõtleva ning samas maailmale avatud (loov)haritlaskonna olemasolu Eesti ühiskonnas;
3.2. võimaldada kõrgharidust ja korraldada täienduskoolitust humanitaaria ja kunstide, sotsiaalteaduste, infoteaduse ning kasvatusteaduste valdkonnas;
3.3. olla vahendajaks rahvaliku ja elitaarkultuuri vahel;
3.4. arendada kultuuridevahelist kommunikatsiooni mitte-eestikeelse elanikkonnaga, andes omakultuurikeskset haridust ka Eesti mitte-eestlastele ning toimides seeläbi sidusa kultuurimudelina;
3.5. olla eesti omakultuuri üheks tutvustajaks maailmale;
3.6. levitada ja arendada eesti omakultuuri ideed kui garantiid rahvuse vaimseks püsimajäämiseks ja eneseleidmiseks;
3.7. pakkuda paindlikku kõrgharidust interdistsiplinaarsetes ja piirialastes valdkondades;
3.8. sünteesida uusi teadmisi ja rakendada neid praktikas.

4. Kultuuriakadeemia tegevusvaldkonnad on:
4.1. kõrgharidusega kultuuri- ja haridustöötajate ettevalmistamine rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppekavade alusel;
4.2. rakendusuuringute läbiviimine ja arendustegevus oma õppevaldkonnas;
4.3. täiendkoolituse ja ümberõppe korraldamine.

5. Oma eesmärgi täitmiseks kultuuriakadeemia:
5.1. loob oma liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, kultuuri- ja haridusvaldkonna rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks ning erialaseks enesetäiendamiseks;
5.2. hangib võimaluste piires õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid;
5.3. arendab koostööd Eesti ja välisriikide õppe- ning teadus- ja arendusasutustega;
5.4. korraldab põhitegevusest tulenevates valdkondades konverentse, seminare ja muid üritusi;
5.5. tegeleb nõustamisega põhitegevusest tulenevates valdkondades, sealhulgas kunstide, infolevi, kultuuridevahelise kommunikatsiooni, kultuuriettevõtluse, hariduse, noorsootöö ja rahvakultuuri valdkonnas;
5.6. korraldab õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja väljaandmist, annab õppekirjanduse kasutamise soovitusi;
5.7. juhendab põhitegevusest tulenevate, sealhulgas kultuuri- ja haridusvaldkonna alaste taseme-, tööalase ja vabaharidusliku koolituse õppekavade koostamist;
5.8. osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid käesolevas põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras;
5.9. teeb koostööd kultuuri- ning haridusasutustega kultuurialase- ja pedagoogilise hariduse arendamiseks.
5.10. täidab muid tema eesmärgi täitmiseks vajalikke ülesandeid.

6. Kultuuriakadeemia tegutseb oma põhikirja, Tartu Ülikooli põhikirja ja teiste õigusaktide alusel.

7. Kultuuriakadeemia asub Viljandi linnas. Kultuuriakadeemia struktuuriüksused võivad asuda mujal Eestis.

8. Kultuuriakadeemia ametlik nimetus eesti keeles on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, inglise keeles Viljandi Culture Academy, University of Tartu.

9. Kultuuriakadeemial on oma:
9.1. eelarve, mis on ülikooli eelarve eraldiseisev osa;
9.2. pangaarved;
9.3. bilanss ülikooli bilansi osana;
9.4. raamatupidamisarvestus ülikoolis kehtivas korras;
9.5. sümboolika ja pitsat.

II. Nõukogu
10. Kultuuriakadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on kultuuriakadeemia nõukogu (edaspidi nõukogu).

11. Nõukogusse kuuluvad ex officio direktor, asedirektorid ja akadeemiliste osakondade juhatajad, õppejõudude ja teadustöötajate esindajad, arvestusega, et igast akadeemilisest osakonnast valitakse üks nõukogu liige, ning üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust.

12. Nõukogu esimees on kultuuriakadeemia direktor.

13. Nõukogu:
13.1. teeb ülikooli nõukogule ettepanekuid käesoleva põhikirja muutmise ja täiendamise algatamiseks;
13.2. võtab vastu kultuuriakadeemia arengukava ja esitab selle rektorile kinnitamiseks; [jõustunud 02.07.2006]
13.3. otsustab kultuuriakadeemia liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides ja teeb vastavad ettepanekud ülikooli nõukogule;
13.4. kehtestab täpsustavaid reegleid kultuuriakadeemias toimuva õppetöö korralduse kohta, sealhulgas õppepraktika läbiviimise põhimõtted;
13.5. esitab ülikooli nõukogule kinnitamiseks kultuuriakadeemia õppekavad;
13.6. teeb ülikooli nõukogule ettepanekuid õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimuste ja korra kohta, arvestades tunnustatud loovisiku ja tunnustatud tippspetsialisti kvalifikatsioonide eripärasid;
13.7. valib korralised õppejõud ja teadustöötajad, välja arvatud professorid;
13.8. teeb ülikooli nõukogule ettepanekuid kultuuriakadeemias professorina töötanud pensionile siirduva õppejõu nimetamiseks emeriitprofessoriks, arvestades seaduses sätestatud tingimusi;
13.9. kinnitab kultuuriakadeemia eelarve vastavalt ülikooli koondeelarvele;
13.10. kinnitab eelarve täitmise aruande;
13.11. võtab vastu nõukogu kodukorra;
13.12. kuulab ära direktori, asedirektorite, osakonnajuhatajate ja teiste struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud kultuuriakadeemia arengut puudutavates küsimustes;
13.13. võib moodustada komisjone ja toimkondi;
13.14. otsustab muid küsimusi, mis on õigusaktidega tema pädevusse antud.

14. Õppejõudude ja teadustöötajate esindajate valimised nõukokku toimuvad iga kolmanda aasta kevadsemestril. Üliõpilaste esindajad ja nende asendusliikmed määrab kultuuriakadeemia üliõpilasesindus iga aasta maikuus üheks aastaks. Õppejõudude ja teadustöötajate esindajate valimise reglemendi kinnitab nõukogu. Nõukogu uued valitud liikmed astuvad ametisse õppeaasta alguses ning nende volitused kestavad kolm aastat. Nõukogu koosseisu kinnitab rektor direktori ettepanekul.

15. Õppejõudude ja teadustöötajate esindajaks võib nõukogusse kandideerida kultuuriakadeemias vähemalt 50protsendilise koormusega töötav korraline õppejõud või teadustöötaja.

16. Õppejõudude ja teadustöötajate esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida kultuuriakadeemia koosseisulised õppejõud ja teadustöötajad.

17. Nõukogu liikme kultuuriakadeemiast eemalviibimisel kauem kui kolm kuud või tema töölepingu peatumisel seoses siirdumisega administratiivsele tööle või tema töölepingu lõppemisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kes määratakse valimistulemuste pingerea alusel.

18. Nõukogu peamine töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. Vajadusel töötab nõukogu ja võtab otsuseid vastu veebipõhises keskkonnas vastavalt kodukorrale.

19. Nõukogu korralised istungid toimuvad vähemalt kaks korda semestris nõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab direktor, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

20. Erakorraline istung kutsutakse kokku direktori või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

21. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub direktor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul.

22. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmeid, kui käesoleva põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Nõukogu otsusele kirjutab alla direktor, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

23. Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta direktor otsusele alla, vaid esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teistkordselt vastu, kirjutab direktor nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse.

24. Nõukogu istungeid protokollib direktori määratud isik.

25. Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning kultuuriakadeemia tegevust koordineerival prorektoril. Direktor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda.

III. Direktor
26. Kultuuriakadeemiat juhib direktor. Direktor kannab vastutust kultuuriakadeemia üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

27. Direktor:
27.1. teostab oma pädevuse piires kultuuriakadeemias kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
27.2. esindab ülikooli vastavalt käesolevale põhikirjale ja rektorilt saadud volitustele;
27.3. kinnitab kultuuriakadeemia sisekorra-, asjaajamise ning palgakorralduse eeskirjad;
27.4. kinnitab ametikohtade nimistu ja kinnitab ning muudab nõukogu ettepanekul või heakskiidul kultuuriakadeemia struktuuri ja struktuuriüksuste tegevuse alused ja korra;
27.5. hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest;
27.6. tagab kultuuriakadeemia finantseerimistaotluste koostamise;
27.7. esitab kultuuriakadeemia eelarve nõukogule kinnitamiseks ning tagab eelarve täitmise;
27.8. käsutab kultuuriakadeemia eelarvevahendeid õigusaktidega ette nähtud ulatuses ja korras;
27.9. kehtestab kultuuriakadeemia tasuliste teenuste hinnad, va nende teenuste hinnad, mille kehtestamine kuulub kellegi teise pädevusse;
27.10. on aruandekohustuslane rektori, kultuuriakadeemia tegevust koordineeriva prorektori, ülikooli nõukogu ja kultuuriakadeemia nõukogu ning nõunike kogu ees ning vastutab õigusaktidest tulenevate andmete esitamise eest;
27.11. teeb rektorile nõunike kogu koosseisu kinnitamise ettepaneku;
27.12. kuulutab välja avaliku konkursi õppejõu ja teadustöötaja vabale ametikohale;
27.13. sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepinguid kultuuriakadeemia töötajatega, samuti kinnitab nende ametijuhendid;
27.14. tagab rektori, ülikooli nõukogu ja kultuuriakadeemia nõukogu otsuste täitmise;
27.15. täidab muid käesolevast põhikirjast ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse.

28. Direktor annab oma pädevuse piires korraldusi.

29. Direktor valitakse avalikul konkursil viieks aastaks otsustuskogu poolt, mis koosneb kultuuriakadeemia nõukogu ja nõunike kogu liikmetest. Nõukogu kinnitab direktori valimise reglemendi. Valituks saamiseks peab kandidaat saama vähemalt ¾ otsustuskogu häältest. Kui esimeses voorus ei osutu valituks ükski kandidaat, viiakse läbi teine voor, kus osalevad kaks enim hääli saanud kandidaati. Teises voorus osutub valituks kandidaat, kelle poolt hääletab üle poole valimisel osalevatest otsustuskogu liikmetest.

30. Direktori ametikohale võib kandideerida isik, kellel on Eesti Vabariigi doktori- või sellega võrdsustatud kraad ning kes omab õppe- ja teadustöö kogemust.

31. Rektor kinnitab direktori valimise tulemused. Valituks osutunud isikuga sõlmitakse tööleping.

32. Kui direktori valimised ebaõnnestuvad, määrab rektor üheks aastaks direktori kohusetäitja.

33. Direktori ametikohale valitud kultuuriakadeemia töötaja tööleping peatatakse direktoriks oleku ajaks ning direktori töökohustustest vabanemisel on tal õigus naasta endisele ametikohale.

34. Direktoril on õigus töölepingu tähtaegsel lõppemisel taotleda hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

35. Direktor võtab tööle vajalikul hulgal asedirektoreid erinevate valdkondade kureerimiseks ja sõlmib nendega töölepingud mitte pikemaks perioodiks kui direktori valimistähtaeg. Kultuuriakadeemia asedirektorid juhivad direktori määratud tegevusvaldkondi. Direktori äraolekul määrab rektor direktori ettepanekul asedirektorite hulgast direktori asendaja.

36. Asedirektori ametikohale nimetatud kultuuriakadeemia töötaja tööleping peatatakse asedirektoriks oleku ajaks ning asedirektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus naasta endisele ametikohale.

37. Asedirektoril on õigus töölepingu tähtaegsel lõppemisel taotleda hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

IV. Valitsus
38. Operatiivjuhtimist koordineeriva ning direktori ja nõukogu nõuandva organina tegutseb valitsus, mille koosseisu kuuluvad direktor, asedirektorid, akadeemilise struktuuri üksuste juhid ning teised direktori nimetatud isikud. Valitsuse koosseisu ja kodukorra kinnitab direktor.

39. Valitsus tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kuus.

40. Valitsus:
40.1. lepib kokku eelarve osakondade vahelise jaotumise põhimõtetes ja esitab need direktori kaudu nõukogule kinnitamiseks;
40.2. kooskõlastab kultuuriakadeemia operatiivjuhtimisega seotud küsimusi struktuuriüksuste vahel;
40.3. võtab seisukoha teistest direktori poolt tõstatatud küsimustes.

V. Nõunike kogu
41. Nõunike kogu on nõuandev kogu, mis seob kultuuriakadeemiat, ülikooli juhtkonda, tööandjaid ning ühiskondlikke organisatsioone kultuuriakadeemia tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes.

42. Nõunike kogu on 15-liikmeline. Nõunike kogu koosseisu määrab rektor kultuuriakadeemia direktori ettepanekul kolmeks aastaks. Nõunike kogu koosseisu kuuluvad tähtsamate tööandjate ja sotsiaalsete partnerite esindajad ning ülikooli rektori määratud isik.

43. Nõunike kogu esitab vähemalt korra aastas oma hinnangu kultuuriakadeemia tegevuse kohta kultuuriakadeemia nõukogule, rektorile ja üldsusele.

VI. Struktuur
44. Kultuuriakadeemia struktuur jaguneb akadeemiliseks, tugi- ja haldusstruktuuriks.

45. Kultuuriakadeemia struktuuriüksused moodustatakse, muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse direktori korraldusega.

46. Struktuuriüksused täidavad kultuuriakadeemia ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes direktori korraldusega määratud alustel ja korras.

47. Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik direktori või tema määratud isiku ja nõukogu ees.

48. Akadeemilise struktuuri moodustavad õppe- ning teadus- ja loometööd tegevad osakonnad.

49. Tugistruktuuri moodustavad õppe-, arendus- ja teadustööd ning loometööd otseselt toetavad üleakadeemialised üksused.

50. Haldusstruktuuri moodustavad üksused, mille põhitegevus on õppetööväline.

VII. Õppekorraldus
51. Õppetööd reguleerivad kultuuriakadeemias ülikooli õppekorralduseeskiri ja muud ülikooli ning kultuuriakadeemia nõukogu kehtestatud eeskirjad.

51. Kultuuriakadeemias võimaldatakse kõrghariduse omandamist ülikooli nõukogu kinnitatud õppekavade alusel.

VIII. Liikmeskond
53. Kultuuriakadeemia liikmeskonna moodustavad kultuuriakadeemia töötajad, käsunduslepingu alusel õppetööd tegevad isikud, üliõpilased ning kultuuriakadeemia audoktorid ja auliikmed.

54. Direktoril on õigus kultuuriakadeemias õppe-, teadus- või loometööd tegevate isikutega sõlmida käsunduslepinguid ning anda nimetatud isikutele kultuuriakadeemia külalisõppejõu või külalisteaduri nimetus.

55. Kultuuriakadeemia töötajal on:
55.1. õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendkoolitust vastavalt kultuuriakadeemia nõukogu kehtestatud korrale;
55.2. õigus kasutada õppe- ning teadus- ja arendustegevuseks tasuta kultuuriakadeemia raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
55.3. kohustus kasutada kultuuriakadeemia kasutuses olevat vara heaperemehelikult;
55.4. kohustus arendada oma erialast ja pedagoogilist kvalifikatsiooni;
55.5. muud õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest ja muudest õigusaktidest ning töötaja töölepingust ja ametijuhendist.

56. Kultuuriakadeemia korralisel õppejõul on lisaks punktis 55 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus saada viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks ühes ametipalga säilitamisega vastavalt ülikoolis kehtivale korrale.

57. Külalisõppejõul on kultuuriakadeemia teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused.

IX. Üliõpilasesindus
58. Kultuuriakadeemia üliõpilastel on õigus osaleda ülikooli üliõpilaskonna tegevuses ja moodustada kultuuriakadeemia üliõpilasnõukogu, mille tegevuse alused kinnitatakse üliõpilaskonna põhikirjas sätestatud korras.

59. Kultuuriakadeemia üliõpilasnõukogu esindab kultuuriakadeemia üliõpilaskonda suhetes kultuuriakadeemiaga, ülikooli üliõpilasesindusega, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

X. Vara ja finantseerimine
60. Kultuuriakadeemia valdab, kasutab ja käsutab ülikooli põhikirjast ja käesolevast põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks kultuuriakadeemiale eraldatud vara käesolevas põhikirjas ja teistes õigusaktides kehtestatud korras.

61. Kultuuriakadeemia vara on kinnis- ja vallasvara, mis moodustub ülikooli vara osast, mis on antud kultuuriakadeemia valdusse ja kasutusse. Kultuuriakadeemia vara on fikseeritud tema bilansis, mis on ülikooli bilansi eraldiseisev osa.

62. Kultuuriakadeemia ühinemisel ülikooliga koosneb kultuuriakadeemia vara põhi- ja väikevahenditest, hoonetest ning rajatistest, mis antakse ülikoolile üle seoses riigiasutuse Viljandi Kultuuriakadeemia ülikooliga ühinemisega.

63. Kultuuriakadeemia vara võib õigusaktides ettenähtud korras anda rendile või muul alusel teiste isikute kasutusse, kui see vara ei ole ajutiselt kultuuriakadeemiale vajalik.

64. Kultuuriakadeemia eelarve on eraldiseisev osa ülikooli eelarvest ja käsutatav kultuuriakadeemia direktori poolt käesoleva põhikirjaga sätestatud korras.

65. Kultuuriakadeemiat finantseeritakse riigieelarvest (sealhulgas kultuuriakadeemiale eraldatud riiklikust koolitustellimusest), ülikooli eraldistest, põhitegevusega seotud tasulistest teenustest, oma ruumide ja vara rendist ning muudest vahenditest.

66. Kultuuriakadeemia teadus- ja arendustegevust finantseeritakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega sätestatud alustel ja korras.

67. Kultuuriakadeemial on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid täiend- ja tasemeõppes, sh eksternõppes, rakendusuuringute läbiviimisel ja lepingulises õppe- ja arendustöös, erialases nõustamises ja kirjastamistegevuses, tellimustööde täitmisel ning üliõpilastele ja teistele soovijatele majutamisteenuste osutamises.

XI. Aruandlus, kontroll ja järelevalve
68. Kultuuriakadeemia peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega sätestatud korras.

69. Kultuuriakadeemia direktor annab õigusaktides ettenähtud korras aru kultuuriakadeemiale eraldatud rahade kasutamise kohta rektorile või rektori määratud isikule.

70. Kultuuriakadeemia tegevuse üle teostab järelevalvet ülikooli poolt tellitud audiitor, kelle ülesanded määrab rektor.

XII. Lõppsätted
71. Käesolev põhikiri jõustub 1. juulil 2005. aastal tingimusel, et selleks ajaks on allkirjastatud ülikooli rektori ning haridus- ja teadusministri poolt Tartu Ülikooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia ühinemisleping. Kui ühinemisleping sõlmitakse pärast 1. juulit, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2005. aastal, siis jõustub käesolev põhikiri ühinemislepingu sõlmimise päeval.

72. Kultuuriakadeemia ühinemise päevast ülikooliga saab ülikooli nõukogu kultuuriakadeemiat lõpetada, ümber kujundada või käesolevat põhikirja muuta kultuuriakadeemia nõukogu ettepanekul või nõusolekul.

73. Alates ühinemise päevast hakkavad kultuuriakadeemias kehtima ülikooli põhikiri ja käesolev põhikiri. Teiste ülikoolis kehtivate regulatsioonide (sh õppekorralduseeskiri, eelarve-eeskiri, valimiseeskiri jt) jõustamiseks kultuuriakadeemias kehtestatakse üheaastane üleminekuperiood. Selle perioodi jooksul kehtivad kultuuriakadeemias senised Viljandi Kultuuriakadeemia siseregulatsioonid. Kultuuriakadeemia professorite valimine toimub alates ühinemise päevast ülikoolis kehtivas korras.

74. Rektor moodustab komisjoni üleminekuperioodi aja- ning tegevuskava koostamiseks. Komisjon koostab kolme kuu jooksul alates ühinemise päevast üleminekuperioodi ajakava, mis näeb ette kultuuriakadeemia regulatsioonide kooskõlla viimise ülikooli regulatsioonidega.

75. Järgmised kultuuriakadeemia nõukogu õppejõudude ja teadustöötajate esindajate valimised toimuvad 2005/2006. õppeaasta kevadsemestril. Seni kehtivad varem valitud nõukogu liikmete volitused.

Akadeemik Jaak Aaviksoo	Ivar-Igor Saarniit
Rektor, professor	Akadeemiline sekretär

30/11/2006