Üksikisiku osas on meie omakultuuri protsessile loomuomane:
tegija isiklik suhtestatus tegevuses – st, et suhe
tehtavasse/loodavasse (mistahes see ka pole) on isiklik ja hingestav,
mitte mehaaniline ja konveierlik. Pigem heas mõttes käeline/käsitöölik
kui keskpäraselt “kunstiline” ja steriilne;
võimalikult kõigi osalusvõimalikkus protsessis – st, et
omakultuuri protsess pigem haagib kõrvalvaatajat kaasa, kui surub teda
kõrvale. Omakultuur on avatud organism (mitte suletud masinavärk), mis
liidab inimesi vastutustundlikus ühistoimes.
Ümbritseva osas on meie omakultuuri protsessile loomuomane:
paikkondlikult jätkusuutlik toimetamine – st, et iga asi leiab
aset teadvustatud keskkonnas, mida tajutakse ja millega arvestatakse
nii ökoloogiliselt kui sotsiaalselt. Toimeala on pigem piirkondlikult
reaalne kui suurmastaapselt hägustuv.
Muu “kultuurilise” vaatevinklist on meie omakultuuri protsessile loomuomane:
pärimuse loov rakendamine – ehk kohaliku aegruumiliselt minevikulise tundmaõppimine, tundmine ja mõtestamine kaasajas tegevuses;
kriitiline suhtumine rahvusromantilisse – ehk teatavate
omaaegsete oluliste, kuid praegusest tegelikkusest möödavaatavate
mõtte- ja väljendusmallide vältimine või värskendamine;
Eesti kultuuride tundmine ja integreerimine – ehk sisuline
huvitumine eestimaise eluga seotud olnud ja seotud olevatest
erinevatest etnilistest, sotsiaalsetest, paikkondlikest ja
ajastulistest kultuurkondadest;
avatus lävimiseks teiste kultuuridega – ehk võime olla
kompleksivabas dialoogis teiste maailmas toimivate elutervete ja
elusäästlike (pärimus-)kultuuridega;
globaalkultuuri kurnamine ja kodustamine – ehk võime
filtreerivalt ja valivalt ümber käia näo ja juurteta massikultuuri
tulvaga sellest endale kasulikku ja vajaminevat välja selekteerides.
Meie omakultuuri protsess on:
terviklikkuse perioodiline taaskorrastamine – saavutatud
kvaliteetseisundi pidev tunnetamine ning selle müstilise mõnu
korrapärane enesele teadvustamine, mitte enese sellesse unustamine,
kapseldumine ja loodu laguda laskmine;
dünaamiline tasakaalustatus väärtustamistelje ümber –
saavutatud kvaliteetseisundi elususe tajumine ja pidev tasakaalus
hoidmine kõiksuse anumas.
