Õppimine kultuuriakadeemias
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pakub omakultuurilisele maailmavaatele tuginevat kultuuri- ja haridusalast koolitust kahel kõrgharidusastmel:

• rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõpe
• magistriõpe
  

Kultuuriakadeemia rakenduskõrgharidusõppekavade maht on 240  ainepunkti (EAP) ning õppekava läbimiseks ette nähtud nominaalõppeaeg on 4 aastat. Rakenduskõrghariduse eelis akadeemilise hariduse ees on kindel väljund tööturule. Selle tõestuseks on kultuuriakadeemia lõpetajate kõrge kutsekindlus. Erialast tööd aitab leida tihe kokkupuude praktilise tööga juba õpingute ajal, praktika moodustab õppe mahust vähemalt 30%. Õpingute lõpus tuleb sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö, mis loomingulistel erialadel (käsitöö, muusika, tants, teater) on samuti praktilise suunitlusega.

Rakenduskõrgharidusõppekavadele lisaks on kultuuriakadeemias võimalik õppida ka ühel 3+2 süsteemis 180 EAP bakalaureuseõppekaval (koolimuusika), nominaalõppeajaga 3 aastat. Bakalaureuseõpe lõpeb samuti eksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega.

Lõpetajale annavad nii bakalaureuseõppe kui ka rakenduskõrgharidusõppe läbimine võrdsed võimalused jätkata õpinguid järgmisel kõrgharidusastmel - magistriõppes. Esimesed võimalused magistriõppeks on loodud ka kultuuriakadeemias, ette valmistamisel on järgmised magistriõppekavad.

Ja lõpetuseks – kultuuriakadeemia on koht, kus lisaks kõigele muule toimib ka nn varjatud õppekava – üliõpilane omandab oma õpingute jooksul lisaks oma õppekava sisule palju teadmisi, oskusi ja vilumusi ka teistest kultuuriakadeemiaga seotud valdkondadest. Seda läbi koostöö, ühiste projektide, aktiivse üliõpilaselu ja tiheda omavahelise suhtluse.

12/05/2010