Õppimine kultuuriakadeemias
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pakub omakultuurilisele maailmavaatele tuginevat kultuuri- ja haridusalast koolitust kahel kõrgharidusastmel:

• rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõpe
• magistriõpe (koostöös TÜ haridusteaduskonnaga)
  

Kultuuriakadeemia rakenduskõrgharidusõppekavade maht on üldjuhul 160  ainepunkti (AP) ning õppekava läbimiseks ette nähtud nominaalõppeaeg on 4 aastat. Rakenduskõrghariduse eelis akadeemilise hariduse ees on kindel väljund tööturule. Selle tõestuseks on kultuuriakadeemia lõpetajate kõrge kutsekindlus. Erialast tööd aitab leida tihe kokkupuude praktilise tööga juba õpingute ajal, praktika moodustab õppe mahust vähemalt 30%. Õpingute lõpus tuleb sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö, mis loomingulistel erialadel (käsitöö, muusika, tants, teater) on samuti praktilise suunitlusega.

Alates 2007. aasta sügisest on kultuuriakadeemias võimalik õppida ka ühel 3+2 süsteemis 120 AP bakalaureuseõppekaval (koolimuusika), nominaalõppeajaga 3 aastat. Bakalaureuseõpe lõpeb samuti eksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega.

Lõpetajale annavad nii bakalaureuseõppe kui ka rakenduskõrgharidusõppe läbimine võrdsed võimalused jätkata õpinguid järgmisel kõrgharidusastmel - magistriõppes. Esimene võimalus magistriõppeks on loodud ka kultuuriakadeemias. Alates 2008/2009 õppeaastast on võimalik õppida kultuuriakadeemia ja TÜ haridusteaduskonna koostöös loodud kasvatusteaduste magistriõppekaval. Valmimas on järgmised kultuuriakadeemia magistriprogrammid.

Ja lõpetuseks – kultuuriakadeemia on koht, kus lisaks kõigele muule toimib ka nn varjatud õppekava – üliõpilane omandab oma õpingute jooksul lisaks oma õppekava sisule palju teadmisi, oskusi ja vilumusi ka teistest kultuuriakadeemiaga seotud valdkondadest. Seda läbi koostöö, ühiste projektide, aktiivse üliõpilaselu ja tiheda omavahelise suhtluse.

08/01/2008