Kultuuriakadeemia pakub võimalust omandada kõrgharidust 12 rakenduskõrgharidusõppekaval, ühel bakalaureuseõppekaval ning viiel magistirõppekaval, millest kaks on inglisekeelsed.

2010. aasta 15. oktoobri seisuga õpib Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias 984 üliõpilast, neist 567 õpib päevases õppes ning 417 avatud ülikooli õppevormis. Välistudengeid on viis, kes kõik õpivad päevases õppes.

Viljandisse tullakse õppima erinevatest piirkondadest üle Eesti ning meie üliõpilaskond pole vaid eestikeelne.

Austus teistsuguse vastu saab alata aga vaid tervest iseenese kultuurilisest määratlemisest.
Suhtlemisel mitte-eestikeelse elanikkonnaga peab TÜ VKA oluliseks mitte-eestlaste omakultuuri väärtustamist ning integratsioonivalmiduse ja missioonitunde tõstmist Eesti paljukultuurilise keskkonna arendamisel.

Koostöö

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia on sõlminud lepinguid Eesti erinevate kultuuriasutustega koostöö ning üliõpilaste erialaste praktikate korraldamiseks, sh
Eesti Kontserdi, Pimedate Ööde Filmifestivali, Eesti Rahvusarhiivi, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Etendusasutuste liidu jt.

Akadeemia väliskoostöö raames osaletakse mitmetes rahvusvahelistes projektides, mis tegelevad õppekavade arendmise ja eriala edendamisega. Toimib tudengite, õppejõudude ja töötajate vahetus ja väliskoolitus erinevate programmide ja koostöölepingute vahendusel, millest tuntuim on LLP Erasmuse programm. Osakonnad kuuluvad ka mitmetesse rahvusvahelistesse erialavõrgustikesse.

Juhtimine

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kuhu kuuluvad osakonnajuhatajad, osakondadest määratud õppejõud ja üliõpilaste esindajad.

Kultuuriakadeemiat juhib täna direktor Anzori Barkalaja. >Direktor moodustab juhatuse, mille liikmed õppedirektor, teadusdirektor, administratsiooni-, finants- ja haldusdirektor juhivad vastavaid tegevusvaldkondi.

Operatiivseks juhtimiseks moodustatud valitsusse kuuluvad direktor, õppedirektor, õppetalituse juhataja, haldusdirektor, teadusdirektor ja osakonnajuhatajad.


Ajalugu

Kultuuriakadeemia on välja kasvanud Viljandi Kultuurikoolist, mille eelkäijaks oli Tallinna Kultuurharidusala Kool (hilisem Tallinna Kultuurharidustöö Kool), kus hakati koolitama spetsialiste raamatukogude ja kultuurimajade jaoks.
Katkematut kultuuritöötajate koolitamist võib seega lugeda pea 55 aasta jagu. 1991.a anti kultuurikoolile kõrgkooli staatus ja Viljandi Kultuurikolledži nimi. 2004.a kinnitati kooli ametlikuks nimeks Viljandi Kultuuriakadeemia ning 2005.a augustis liitus Viljandi Kultuuriakadeemia Tartu Ülikooliga.

Õppetingimused

Kultuuriakadeemias on üliõpilaste jaoks lisaks üldistele loenguruumidele ka mitmesuguseid spetsiaalseid õpperuume- tantsuklassid, multifunktsionaalne black-box tüüpi saal, multimeediaklass, maaliklass ning kangastelgede klass. Samuti on üliõpilaste kasutuses neli arvutiklassi.

2005.a detsembris avati muusikamaja, kus asub muusikaosakond.