Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
edendab ja hoiab rahvusülikooli osana eesti rahvuskultuuri.

Meie motoks on Omakultuursed terviklahendused.

Kultuuriakadeemia pakub võimalust omandada kõrgharidust 13 rakenduskõrgharidusõppekava ning 1 bakalaureuseõppekava alusel.

2007. aasta 1. septembri seisuga õpib Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias 845 üliõpilast, neist 468 õpib päevases õppes ning 377 avatud ülikooli õppevormis. 
Riigieelarvelistel kohtadel õpib 611 ning riigieelarvevälistel kohtadel 234 üliõpilast.

Viljandisse tullakse õppima erinevatest piirkondadest üle Eesti ning meie üliõpilaskond pole vaid eestikeelne.
Austus teistsuguse vastu saab alata aga vaid tervest iseenese kultuurilisest määratlemisest.
Suhtlemisel mitte-eestikeelse elanikkonnaga peab TÜ VKA oluliseks mitte-eestlaste omakultuuri väärtustamist ning integratsioonivalmiduse ja missioonitunde tõstmist Eesti paljukultuurilise keskkonna arendamisel.

Koostöö

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia on sõlminud lepinguid Eesti erinevate kultuuriasutustega koostöö ning üliõpilaste erialaste praktikate korraldamiseks nt.
Eesti Kontserdi, Pimedate Ööde Filmifestivali, Eesti Rahvusarhiivi, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Etendusasutuste liidu jt.

Väliskoostöö on sisaldanud varasematel aastatel põhiliselt õppejõudude ja üliõpilaste vahetust SOCRATES programmi (ERASMUS) raames.
Vahetuslepingud toimivad 15 Euroopa kõrgkooliga

Juhtimine

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kuhu kuuluvad osakonnajuhatajad, osakondadest määratud õppejõud ja üliõpilaste esindajad.
Kultuuriakadeemiat juhib täna direktor Anzori Barkalaja.
Direktor moodustab juhatuse, mille liikmed õppedirektor, teadusdirektor, administratsiooni-, finants- ja haldusdirektor juhivad vastavaid tegevusvaldkondi.

Operatiivseks juhtimiseks moodustatud valitsusse kuuluvad direktor, õppedirektor, õppetalituse juhataja, haldusdirektor, teadusdirektor ja osakonnajuhatajad.


Ajalugu

Kultuuriakadeemia on välja kasvanud Viljandi Kultuurikoolist, mille eelkäijaks oli Tallinna Kultuurharidusala Kool (hilisem Tallinna Kultuurharidustöö Kool), kus hakati koolitama spetsialiste raamatukogude ja kultuurimajade jaoks.
Katkematut kultuuritöötajate koolitamist võib seega lugeda pea 55. aasta jagu. 1991. aastal anti kultuurikoolile kõrgkooli staatus ja Viljandi Kultuurikolledži nimi. 2004. aastal kinnitati kooli ametlikuks nimeks Viljandi Kultuuriakadeemia ning 2005. aasta augustis liitus Viljandi Kultuuriakadeemia Tartu Ülikooliga.

Õppetingimused

Kultuuriakadeemias on üliõpilaste jaoks lisaks üldistele loenguruumidele ka mitmesuguseid spetsiaalseid õpperuume- tantsuklassid, multifunktsionaalne black-box tüüpi saal, multimeediaklass, maaliklass ning kangastelgede klass. Samuti on üliõpilaste kasutuses 4 arvutiklassi.

2005. a detsembris avati muusikamaja, kus asub nüüd terve muusikaosakond, nii pärimusmuusika, klassikalise- ja kirikumuusika, jazzmuusika kui ka koolimuusika õppetoolid. Kultuuriakadeemia Muusikamaja on olulise tähtusega mitte ainult akadeemiale, vaid ka linnale. Uus hoone asub linna südames nagu ka akadeemia peahoone ning kultuurikvartali idee, kultuur keset linna, on teostumas.